Piraatlus
Piraatlus on saanud igapäevaelu üheks osaks. Endalegi aru andmata laeme Interneti avarustest endale arvutisse arvutiprogramme, pilte, videosid, muusikat, seriaale ning filme.
Ikka soovitakse Internetist talletada ilusaid pilte. Ei takista ka see, kui sel on vesimärk, sest osavamates kätes ja töötlemisprogrammide abiga kaob see kui imeväel. Hiljem pannakse need ilma autori teadmata erinevatele veebilehekülgedel üles.
Meie hulgas on väga palju neid inimesi, erinevas vanuses, kes tegelevad filmide ning seriaalide allalaadimisega. Torrent-ide abil tõmbavad kümned miljonid inimesed üle maailma iga päev endale äsja esilinastunud filme ning seriaale, mis ei ole veel telekavas. Milleks oodata umbes pool aastat kuni mõni film Eesti kinolindadele jõuab, kui selle saab hea Internetiühenduse korral kätte vaid mõnekümne minutiga, eksole? Kui mõnele mainida, et selline teguviis on karistatav, siis vastuseks kõlab „Aga kõik teevad ju nii“. See ei ole siiski kellegi vabandus.
Inimesed ei osta enam ka poest filme, vaid kõrvetavad neid ise plaatidele ning jagavad teistele. Kes raha eest, kes ilma. Sama lugu on ka muusikafailidega. Me ei osta CD-sid poest, vaid tõmbame oma lemmiklood Internetist. Plaatide kõrvetamine tundub ju nii tavaline, sest peaaegu kõikidel süle- ja lauarvutitel on vastavad programmid.
Piraatlus jätab erinevad äriettevõtted ilma miljonitest eurodest aastas. Kas meile endile meeldiks, kui keegi teeks meie loomingust ilma meie teadmata koopia? Vaevalt.
Kuid kes on siis süüdi? Kas need, kes Internetist endale tarviklikuks pidavaid faile alla tõmbavad, neid jagavad ja müüvad, või need, kes selle võimalikuks teevad ning neid Interneti kaudu jagavad? Julgen väita, et süü lasub meil kõigil. Piraatlus on kuritegu ning inimesed, kes piraatkoopiaid kasutavad on kuritöös kaasaaitajad.
Piraatluse vastu võitlemine on keerukas ja aeganõudev, sest see on haaranud kogu maailma. Oluliselt vähendaks piraatlust aga see, kui autorid rohkem oma loomingut ise mingi tasu eest Internetis jagaksid. Muidugi poleks sellest kasu, kui näiteks filmide hind oleks sama suur kui kinopilet või DVD. Ka väike hind, kasvõi vaid 2 dollarit, tooks märgatava kasu. Ikka parem kui see, et neid tasuta ja ebaseaduslikult endale muretsetakse.
Monika, 18
Ikka soovitakse Internetist talletada ilusaid pilte. Ei takista ka see, kui sel on vesimärk, sest osavamates kätes ja töötlemisprogrammide abiga kaob see kui imeväel. Hiljem pannakse need ilma autori teadmata erinevatele veebilehekülgedel üles.
Meie hulgas on väga palju neid inimesi, erinevas vanuses, kes tegelevad filmide ning seriaalide allalaadimisega. Torrent-ide abil tõmbavad kümned miljonid inimesed üle maailma iga päev endale äsja esilinastunud filme ning seriaale, mis ei ole veel telekavas. Milleks oodata umbes pool aastat kuni mõni film Eesti kinolindadele jõuab, kui selle saab hea Internetiühenduse korral kätte vaid mõnekümne minutiga, eksole? Kui mõnele mainida, et selline teguviis on karistatav, siis vastuseks kõlab „Aga kõik teevad ju nii“. See ei ole siiski kellegi vabandus.
Inimesed ei osta enam ka poest filme, vaid kõrvetavad neid ise plaatidele ning jagavad teistele. Kes raha eest, kes ilma. Sama lugu on ka muusikafailidega. Me ei osta CD-sid poest, vaid tõmbame oma lemmiklood Internetist. Plaatide kõrvetamine tundub ju nii tavaline, sest peaaegu kõikidel süle- ja lauarvutitel on vastavad programmid.
Piraatlus jätab erinevad äriettevõtted ilma miljonitest eurodest aastas. Kas meile endile meeldiks, kui keegi teeks meie loomingust ilma meie teadmata koopia? Vaevalt.
Kuid kes on siis süüdi? Kas need, kes Internetist endale tarviklikuks pidavaid faile alla tõmbavad, neid jagavad ja müüvad, või need, kes selle võimalikuks teevad ning neid Interneti kaudu jagavad? Julgen väita, et süü lasub meil kõigil. Piraatlus on kuritegu ning inimesed, kes piraatkoopiaid kasutavad on kuritöös kaasaaitajad.
Piraatluse vastu võitlemine on keerukas ja aeganõudev, sest see on haaranud kogu maailma. Oluliselt vähendaks piraatlust aga see, kui autorid rohkem oma loomingut ise mingi tasu eest Internetis jagaksid. Muidugi poleks sellest kasu, kui näiteks filmide hind oleks sama suur kui kinopilet või DVD. Ka väike hind, kasvõi vaid 2 dollarit, tooks märgatava kasu. Ikka parem kui see, et neid tasuta ja ebaseaduslikult endale muretsetakse.
Monika, 18
Piraatlus |